Saida mak Ami Halo

Plan servisu iha Timor-Leste kobre area 4, nebe hare ba direitus labarik:
  • Direitu Hahu Moris ho Saudavel
  • Direitu Asesu ba Edukasaun.
  • Direitu ba Protesaun.
  • Haforsa Juventude ba Desenvolvimentu Sustenabilidade.

Direitu Hahu Moris ho Saudavel

Iha Timor-Leste, labarik ho idade 6 ba kraik hasoru dejavius maka’as ba sira nia direitus ba moris, sobrevivénsia no desenvolvimentu. Taxa mortalidade a’as ba labarik tinan 5 mai kraik, malnutrisaun, no mos moras hanesan diareia tan be mos la sufisiente, seneamentu no hijienia, buat hirak ne’e hotu iha impaktu ba labarik atu hahu sira nia moris ho forte.

Saida mak Ami Halo:
  • Oferese programa edukasaun ba Inan-Aman no grupo apoiantes sira.
  • Estabelese no suporta eskola pre-primaria komunitaria.
  • Hasa’e kapasidade husi klinika extensaun saude rural nian.
  • Hasa’e konsiensia konaba dezafius saude Inan-oan nian.
  • Hadia nutrisaun bazeadu ba komunidade.
  • Hasa’e asesu hodi bele hetan be’e hemu potavel.
  • Hasa’e asesu ba latrina, saneamentu no edukasaun hijienia.
Oinsa ami sukat ami nia susesu:
Pelu menus 50% labarik Timor-oan ho idade entre 3-5 (labarik feto ho mane) iha Plan nia area servisu (labarik 17,500) sei hetan asesu no partisipa iha programa Kuidadu no Dezenvolvimentu Primeira Infansia (KDPI) integradu no inkluziva.

Direitu Asesu ba Edukasaun.

Labarik Timor-oan barak mak labele asesu sira nia direitu ba edukasaun no ida ne’e iha impaktu ba sira nia moris tomak ba abilidade atu realiza sira nia potensia tomak. Tuir estimasaun 5% deit husi labarik sira mak iha asesu ba edukasaun pre-primaria baziku. Jeralmente eskola iha Timor-Leste la’os fatin ne’ebe diak – sira do’ok husi uma no sala ne’ebe la sufisiente, falta be’e potavel seguru, saneamentu no hijiene. Estudantes barak iha taxa rejistu ne’ebe ki’ik, sai husi eskola no repetisaun a’as, no rezultadu aprendizajen ladiak. Labarik ho defisiensia barak nunka rejistu iha eskola ka sai husi eskola.

Saida mak Ami sei Halo:
  • Fornese fasilidades be no saneamentu ba eskola primaria.
  • Hadia preparasaun ba dezastre husi eskola.
  • Hasa’e konsiensia kona ba importansia edukasaun liu husi edukasaun ba grupu Inan-Aman sira.
  • Hadia komprendesaun komunidade kona ba ambiente aprendizajen ne’ebe seguru
  • Hamenus akontesimentu husi violasaun iha eskola liu husi treinamentu disiplina positive no advokasia.
  • Suporta edukasaun inklusivu no utilizasaun lian inan.
Oinsa ami sukat ami nia susesu:
93% labarik Timor-oan tinan 5-15 sei rejistu iha eskola ne’ebe iha Plan nia area servisu (labarik 19,500)

Direitu ba Protesaun.

Eransa ida husi konflitu durante tinan 35 nia laran mak nivel a’as husi violensia kontra labarik, liu-liu ba labarik feto sira. Kuaze 40% labarik iha Timor Leste sofre tipu violensia ruma. Iha deit labarik Timor-oan 30% ho idade 5 mai karaik mak hetan sertidaun rejistu moris nian, halo sira vulneravel ba trafiku. Iha limitasaun konsiensia kona ba direitu labarik ba protesaun.

Saida mak ami sei halo:
  • Involve labarik no foinsae sira atu dezenvolve politika, diskusaun no advokasia ba protesaun labarik.
  • Hari’I komprendesaun entre Inan-Aman, direitu nain sira no komunidade kona ba direitu labarik.
  • Support the strengthening of child protection networks and provide child-protection training. Suporta no haforsa rede protesaun labarik no fornese treinamentu kona ba protesaun labarik.
  • Haforsa abilidade husi sosiadade sivil atu responde ba asuntu protesaun labarik.
Oinsa ami sukat ami nia susesu:
90% labarik husi idade 0-14 iha Plan nia area servisu (labarik hamutuk 28,000) sei hetan sertidaun rejistu moris nian.

Haforsa Juventude ba Desenvolvimentu Sustenabilidade.

Juventude sira dalabarak ladun hetan korajen atu partisipa no espresa sira nia hanoin no ideas tan norma kultural no sosial iha sosiadade Timor nian, maske sira ne’e lider future nasaun nian. Agora ne’e labarik no foin sa’e sira mak forma demografia boot liu iha rai laran – liu husi 75% populasaun mak iha idade 30 mak kraik. Juventude dezempregu sei sai hanesan problema signifikante iha Timor-Leste, no metade husi juventude hirak ne’e buka hela dalan atu bele hetan rendimentu.  

Saida mak ami sei halo:
  • Hasa’e kapasidade lideransa no aumenta konsiensia juventude sira nian kona ba direitu no responsabilidade.
  • Fornese asesu ba formasaun abilidade teknika tuir nesesidade komunidae suco nian.
  • Fornese fundu inisiativa ba juventude sira hodi implementa projeitu dezenvolvimentu komunidade.
  • Fornese treinamentu abilidade moris nian hanesan saude reproduktiva no rezolusaun konflito.
  • Hala’o advokasia ba governu atu hasa’e oportunidade ba juventude sira.
  • Servisu ho parseirus hodi suporta grupo juventude buka moris no formasaun vokasional.
Oinsa ami sukat ami nia susesu:

2,800 juventude ho idade 15-24 (juventude nain 15 kada aldeia) sei partisipa ativu no/ka lidera prosesu dezenvolvimentu komunidade (prioridade husi sira nia suco inklui mos maibe la limitadu ba planu dezenvolvimentu suco), kobre juventude 10,000 sira seluk liu husi mitigasaun konflitu no promosaun abilidade moris sira seluk. 

No comments:

Post a Comment