- Direitu
Hahu Moris ho Saudavel
- Direitu
Asesu ba Edukasaun.
- Direitu ba
Protesaun.
- Haforsa
Juventude ba Desenvolvimentu Sustenabilidade.
Direitu Hahu Moris ho Saudavel
Iha Timor-Leste, labarik ho idade 6 ba kraik hasoru dejavius maka’as ba sira
nia direitus ba moris, sobrevivénsia no desenvolvimentu. Taxa mortalidade a’as
ba labarik tinan 5 mai kraik, malnutrisaun, no mos moras hanesan diareia tan be
mos la sufisiente, seneamentu no hijienia, buat hirak ne’e hotu iha impaktu ba
labarik atu hahu sira nia moris ho forte.
Saida mak Ami Halo:
- Oferese
programa edukasaun ba Inan-Aman no grupo apoiantes sira.
- Estabelese
no suporta eskola pre-primaria komunitaria.
- Hasa’e
kapasidade husi klinika extensaun saude rural nian.
- Hasa’e
konsiensia konaba dezafius saude Inan-oan nian.
- Hadia
nutrisaun bazeadu ba komunidade.
- Hasa’e
asesu hodi bele hetan be’e hemu potavel.
- Hasa’e
asesu ba latrina, saneamentu no edukasaun hijienia.
Oinsa ami sukat ami nia susesu:
Pelu menus 50% labarik Timor-oan ho idade entre 3-5 (labarik feto ho mane)
iha Plan nia area servisu (labarik 17,500) sei hetan asesu no partisipa iha programa
Kuidadu no Dezenvolvimentu Primeira Infansia (KDPI) integradu no inkluziva.
Direitu Asesu ba Edukasaun.
Labarik Timor-oan barak mak labele asesu sira nia direitu ba edukasaun no
ida ne’e iha impaktu ba sira nia moris tomak ba abilidade atu realiza sira nia
potensia tomak. Tuir estimasaun 5% deit husi labarik sira mak iha asesu ba
edukasaun pre-primaria baziku. Jeralmente eskola iha Timor-Leste la’os fatin
ne’ebe diak – sira do’ok husi uma no sala ne’ebe la sufisiente, falta be’e
potavel seguru, saneamentu no hijiene. Estudantes barak iha taxa rejistu ne’ebe
ki’ik, sai husi eskola no repetisaun a’as, no rezultadu aprendizajen ladiak.
Labarik ho defisiensia barak nunka rejistu iha eskola ka sai husi eskola.
Saida mak Ami sei Halo:
- Fornese
fasilidades be no saneamentu ba eskola primaria.
- Hadia
preparasaun ba dezastre husi eskola.
- Hasa’e
konsiensia kona ba importansia edukasaun liu husi edukasaun ba grupu
Inan-Aman sira.
- Hadia
komprendesaun komunidade kona ba ambiente aprendizajen ne’ebe seguru
- Hamenus
akontesimentu husi violasaun iha eskola liu husi treinamentu disiplina
positive no advokasia.
- Suporta
edukasaun inklusivu no utilizasaun lian inan.
Oinsa ami sukat ami nia susesu:
93% labarik Timor-oan tinan 5-15 sei rejistu iha eskola ne’ebe iha Plan nia
area servisu (labarik 19,500)
Direitu ba Protesaun.
Eransa ida husi konflitu durante tinan 35 nia laran mak nivel a’as husi
violensia kontra labarik, liu-liu ba labarik feto sira. Kuaze 40% labarik iha
Timor Leste sofre tipu violensia ruma. Iha deit labarik Timor-oan 30% ho idade 5
mai karaik mak hetan sertidaun rejistu moris nian, halo sira vulneravel ba
trafiku. Iha limitasaun konsiensia kona ba direitu labarik ba protesaun.
Saida mak ami sei halo:
- Involve
labarik no foinsae sira atu dezenvolve politika, diskusaun no advokasia ba
protesaun labarik.
- Hari’I
komprendesaun entre Inan-Aman, direitu nain sira no komunidade kona ba
direitu labarik.
- Support
the strengthening of child protection networks and provide
child-protection training. Suporta no haforsa rede protesaun labarik no
fornese treinamentu kona ba protesaun labarik.
- Haforsa
abilidade husi sosiadade sivil atu responde ba asuntu protesaun labarik.
Oinsa ami sukat ami nia susesu:
90% labarik husi idade 0-14 iha Plan nia area servisu (labarik hamutuk
28,000) sei hetan sertidaun rejistu moris nian.
Haforsa Juventude ba Desenvolvimentu Sustenabilidade.
Juventude sira dalabarak ladun hetan korajen atu partisipa no espresa sira
nia hanoin no ideas tan norma kultural no sosial iha sosiadade Timor nian,
maske sira ne’e lider future nasaun nian. Agora ne’e labarik no foin sa’e sira
mak forma demografia boot liu iha rai laran – liu husi 75% populasaun mak iha
idade 30 mak kraik. Juventude dezempregu sei sai hanesan problema signifikante
iha Timor-Leste, no metade husi juventude hirak ne’e buka hela dalan atu bele
hetan rendimentu.
Saida mak ami sei halo:
- Hasa’e
kapasidade lideransa no aumenta konsiensia juventude sira nian kona ba
direitu no responsabilidade.
- Fornese
asesu ba formasaun abilidade teknika tuir nesesidade komunidae suco nian.
- Fornese
fundu inisiativa ba juventude sira hodi implementa projeitu
dezenvolvimentu komunidade.
- Fornese
treinamentu abilidade moris nian hanesan saude reproduktiva no rezolusaun
konflito.
- Hala’o
advokasia ba governu atu hasa’e oportunidade ba juventude sira.
- Servisu ho
parseirus hodi suporta grupo juventude buka moris no formasaun vokasional.
Oinsa ami sukat ami nia susesu:
2,800 juventude ho idade 15-24 (juventude nain 15 kada aldeia) sei partisipa
ativu no/ka lidera prosesu dezenvolvimentu komunidade (prioridade husi sira nia
suco inklui mos maibe la limitadu ba planu dezenvolvimentu suco), kobre
juventude 10,000 sira seluk liu husi mitigasaun konflitu no promosaun abilidade
moris sira seluk.
No comments:
Post a Comment